Osalejad: Siiri, Reigo ja Aivo. Seekord ühepäevaseid ei olnud.
Esimese võimaliku bussiga Tallinnast, 7.00 Bussijaama jõudsin kõige viimasena, Siiri jõudis juba helistada, et kas ma ikka olen tulemas. Ega peaaegu oleks see isegi juhtunud, panin äratuse kella 6.45-ks, kuigi oleks pidanud panema 5.45-ks. Ärkasin öösel üles ja panin äratuse õigeks, ilmselt alateadvus sundis.
Esimese võimaliku bussiga Tallinnast, 7.00 Bussijaama jõudsin kõige viimasena, Siiri jõudis juba helistada, et kas ma ikka olen tulemas. Ega peaaegu oleks see isegi juhtunud, panin äratuse kella 6.45-ks, kuigi oleks pidanud panema 5.45-ks. Ärkasin öösel üles ja panin äratuse õigeks, ilmselt alateadvus sundis.
Algus Sillamäelt, Sõtke oja sillalt peale 10.00. Ilm oli siis veel väga ilus, etteruttavalt võib öelda, et ega väga viletsaks ei läinudki. Sillamäelt läbi saamine oli väga vaevaline, ei uskunudki, et see nii raske saab olema. Kaotasime aega ja mis peamine, mõttetud lisakilomeetrid, mis kulutasid niigi nappi valget aega. Reigo arvas, et kuskil 8 km oli see tiir ümber Sillamäe vabamajandustsooni. Algul proovisime minna rannikut mööda, aga seal oli ees okastraat ja keelavad sildid. Mõtlesime, et igaks juhuks ei lähe torkima, igasuguseid üllatusi võib sealt tulla. Seejärel kaardil olevat teed mööda, peaks ehk läbi saama, aga kui valvuriputka paistma hakkas, siis oli selge, et niisama lihtsalt see ei lähe. Nii ka oli, lühidalt öeldi, et eramaa ja läbipääs keelatud. Vaja mingeid lubasid ja läbipääs nimekirja alusel jne. Kokkuvõtteks, Sillamäe on endiselt kinnine linn. Tegime siis tiiru ümber vabamajandustsooni, nägime seisvaid kaubaronge, eriti autode vaguneid. Pärast nägime ka autosid täis platse, mis ootavad edasisaatmist.
Pealelõunase pausi tegime Voka külas. Vaatasime, et laupäeviti on kõrts lahti ja läksime sisse, et teha väike tee-ja supipaus. Sõime hoopis pelmeene, maitsesid hääd. Sellised kohalikud söögikohad on väga mõnusad kohad, hinnad on mõistlikud, portsjonid piisavalt suured.
Pealelõunase pausi tegime Voka külas. Vaatasime, et laupäeviti on kõrts lahti ja läksime sisse, et teha väike tee-ja supipaus. Sõime hoopis pelmeene, maitsesid hääd. Sellised kohalikud söögikohad on väga mõnusad kohad, hinnad on mõistlikud, portsjonid piisavalt suured.
Laagrisse jäime Martsa küla kohal. Päevateekonnaks kujunes erinevatel andmetel 21-23km, leppisime kokku, et jääb 22 km Õhtusöök ja keskustelu ja seejärel magama.
Mõningaid fakte öistest õhutemperatuuridest:
telgi põrandal +6°C, käeulatuse kaugusel magamiskotist.
magamiskotis +19°C kuni 21°C, sõltus sellest kas olin kellale lähemal või kaugemal.
Mõningaid fakte öistest õhutemperatuuridest:
telgi põrandal +6°C, käeulatuse kaugusel magamiskotist.
magamiskotis +19°C kuni 21°C, sõltus sellest kas olin kellale lähemal või kaugemal.
Proovisime kiirsööke, et kuidas maitsevad. Kui matkale minna, siis tasub arvestatavat kaalumist sellise toidu kaasavõtmine. Vaja läheb vett, veesoojendajat ja lusikat. Üks tähelepanek, riisisöök tahab pikemalt haududa, pakil öeldud 8 min on pisut vähe. Kartuliroog oli enam-vähem kohe söömiseks valmis. Hommikusöögi(ka kiirsöök) tegin mina sooja veega(kuigi pakil oli kirjas, et külma veega), mulle igatahes istus niimoodi rohkem. Portsjonid olid parajalt suured, 1 inimene saab kõhu täis. Kokkuvõtteks, seljakott tükk maad kergem ja lihtsam teha, pole vaja igasugust jama kaasa tarida, muidugi juhul kui ei vaja midagi erilist.
Siiri testis talvistes välitingimustes 1x telki, tunnel tüüpi. Kokkuvõtvalt, meile juhtunud ilmaoludesse väga hästi ei sobi, on paremaid variante.
Teise päeva hommikul oli ilm endiselt hall. Arvasime, et stardime ca 10 ajal, aga saime minema palju hiljem, vist oli 10.26 Käisime vaheldumisi panga all ja panga peal, vahelduseks. Igal pool oli lumi ja jää. Sel korral kasutasin Ecco saapaid, pehmem tald, et ei libiseks. See oli nende ainuke hea omadus. Halvad, pisut väikesed pika päeva kõndimiseks ja lasevad vett läbi, teise päeva lõpuks olid jalad täitsa märjad. Loodan järgmiseks korraks kätte saada uued saapad, seekord Salomonid, vaatame kuidas neil minu jalgadega sobitumine läheb.
Kui kõndida mööda randa, siis peab arvestama pangast ülessaamisega. Ega neid kohti väga palju ei ole. Ühes kohas tulid kohalikud vastu ja ütlesid, et see on üks väheseid kust normaalselt üles saab, et neid on, aga neid peab teadma. Päeva lõpetasime ka pangast ülesronimisega, vaatasime kaardilt, et siin peaks olema üks väheseid ülespääse, ja oli isegi matkaraja tähisega. Ronimine oli küll päris tõsine ja tõsisemaks läks, lõpuks oli ülessaamiseks isegi redel pandud. Siiri ristis selle Everesti redeliks. Üleval saab lugeda, et astmed on libedad. Alla võiks panna hoiatuse, et osa astmeid on lahti;) Päris viimane jupp oli üle välja trampimine Saka külla, järgmise osa alguspunkti, kultuurimaja juures olevale T-ristmikule vaatega sirgele alleele.
Päevateekonnaks saime umbes 16 km, kahe päeva teekonnaks saime kokku 38 km
Lähim suurem asustatud koht on Kohtla-Järve.
Järgmine kord kõnnime arvatavasti 21.-22. veebruaril. Saka teeristil näeme;)
No comments:
Post a Comment